Amijami Sushi maskottide 3D printimine

Mees hoiab värviliste maskotifiguuridega plaati töökojas 3D printerite kõrval.

Täna räägin ühest meie esimesest suurest projektist, milleks oli Amijami Sushi maskottide 3D printimine. See Tallinnas tuntud ettevõte tuli meie juurde huvitava ideega. Nad pakuvad Happy Meali sarnaseid lasteeineid ja tahtsid tavaliste mänguasjade asemel lisada oma maskottide kujukesi. Neil oli kuus tegelast, kuid ainult tasapinnaliste vektorjoonistena. Ruumilisi mudeleid veel ei olnud.

Meie disainer võttis töö ette ja modelleeris iga tegelase käsitsi ruumiliseks. Järgmine väljakutse oli värv, sest tegelastel oli neli eri tooni. Kasutasime mitmevärviprinterit, mis vahetab printimise ajal plasti automaatselt.

Seejärel hakkasime valima kujukeste kuju ja kasutusviisi. Kaalusime pliiatsiotsa kaunistust, võtmehoidjat ja külmikumagnetit. Pliiatsiotsa variandist loobusime, sest see oleks seganud magneti paigaldamist, ning lameda tagaküljega poolikud figuurid ei näinud meie meelest head välja. Lõpuks jäime täismahus ruumiliste tegelaste juurde, millel oli kaks kasutusviisi. Lisasime võtmehoidja jaoks aasa ja peitsime magneti figuuri sisse. Magneti panime paika printimise ajal, et järgmised plastkihid kataksid selle ja väljast ei jääks ühenduskohta näha.

Esimesed magnetitega prototüübid valmistasid naljaka üllatuse. Panime kujukese külmikule ja see pöördus pea peale. Laiali sirutatud käte ja tarvikute tõttu oli tegelaste ülemine osa alumisest märksa raskem. Pidime mudelites kaalu ümber jaotama ning raske megafoniga tegelasele panime tasakaalu hoidmiseks kaks magnetit. Loobusime ka lamedast alusest, sest sellega oleks olnud figuuri ebamugav külmikule kinnitada.

Omaette ülesanne oli tootmine suuremateks partiideks ette valmistada. Esimesed mudelid printisid ühekaupa hästi, kuid suurema hulga korraga samale plaadile paigutamine ei toiminud. Pidime parandama mütside üleulatuvaid osi, ühtlustama istuvate mudelite keskosi ja kohendama kehal olevaid rõngaid. Ühe õnnestunud prototüübi põhjal ei saanud veel öelda, et mudel sobib seeriatootmiseks.

Ka keti kinnitusaas vajas muutmist. See jäi liiga õrnaks ning mudeli kahekümnendas versioonis tegime selle palju paksemaks, et see laste käes ei murduks. Magnetiava sobiva suuruse leidmiseks katsetasime kahanemist vahemikus miinus 0,5% kuni miinus 0,05%. Magnet pidi istuma tihedalt ega tohtinud printimispausi ajal välja kukkuda.

Veel üks ootamatu probleem oli materjalikulu. Ühe 20 grammi kaaluva kujukese printimisel tekkis umbes 60 grammi plastijäätmeid. Printer pidi värvi vahetama igal kihil, näiteks veidi viltuse mütsi tõttu. Seadsime mõned detailid horisontaalsemaks, et vähendada ühe kihi jooksul tehtavaid värvivahetusi. Tegelase välimus jäi samaks, kuid plasti kulus märksa vähem. Amijami logo plaanisime algul paigutada figuuri põhja alla, kuid lõpuks sobitasime selle vööle ja printisime kontrastse valge värviga.

Pärast kümneid prooviprinte kinnitasime kuue tegelase lõplikud mudelid, mille kõrgus on kõige rohkem 4,5 sentimeetrit. Nüüd leiab neid kujukesi Amijami Sushi laste einetekomplektidest. See oli keeruline, aga väga huvitav projekt, mis näitas, kui palju nüansse peitub lihtsa plastfiguuri taga. Reedel proovin teha video, et näidata kogu teekonda pildist valmis kujukeseni. Usun, et ka tekkinud probleeme ja tehtud parandusi on huvitav oma silmaga näha.

Vaata Decordsi tegutsemas